Hiiumaa parimad orienteerujad läbi aegade
HOKi poolt korraldatud suurvõistlused Hiiumaal
Orienteerumissport Hiiumaal
29. jaanuaril 1961. aastal kogunes Kärdla kultuurimajja hulk asjahuvilisi, kes moodustasid Hiiumaa
orienteerumissektsiooni. Sellega pandi alus organiseeritud orienteerumistegevusele Hiiumaal.
Seda kuupäeva võibki lugeda orienteerumisspordi sünniks Hiiumaal.
Algusaastad
Esimese poolteise aastaga korraldati rajoonis üheksa võistlust, kuid osavõtjate arv oli veel väike.
Heino Mardiste valmistas ise kaardid ja tegi rajad, Malle Mardiste tegutses peasekretärina.
Mardiste eestvedamisel korraldati 9. septembril 1962. aastal Paladel esimene Hiiumaa karikavõistlus.
See oli Eestis esimene orienteerumisvõistlus, kus võitja sai rändkarika. Tänavu toimub karikavõistlus
60. korda ning on seega pikima traditsiooniga kahepäevane orienteerumisvõistlus Eestis.
Ilmajaama töötajad Malle ja Heino Mardiste kuulusid Eesti koondise kandidaatide hulka.
1963. aastal võitis Malle Eesti–Leningradi maavõistlusel esikoha.
Koolinoored ja esimesed edusammud
Uus ala võeti kiiresti omaks. Raskusi tekitas kaartide puudus ning mandrile sõidud olid pikad ja vaevarikkad.
Algul olid põhilisteks tegijateks kooliõpilased. 1964. aastal selgitati juba Hiiumaa koolinoorte meistrid.
Samal aastal võitis Ermo Voole Eesti koolinoorte meistrivõistlustel kuldmedali ning noormeeste
teatevõistkond koosseisus Ermo Voole, Raivo Kimber ja Avo Saue saavutas esikoha.
Avo Saue kuulus Eesti noortekoondisesse Balti ja 8 linna maavõistlustel.
Tegevuse laienemine
1965. aastal lahkusid Mardisted Hiiumaalt ning orienteerumistegevust vedasid edasi Hermi Vain ja
Friedrich Seman. Korraldati talviseid ja suviseid võistlusi, koolinoorte meistrivõistlusi ning
Hiiumaa karikavõistlusi.
Alates 1971. aastast andis Hiiumaa orienteerumise arengusse suurima panuse Toivo Saue, kes hakkas
joonistama kaarte ja planeerima radu. Ala püsimajäämise nimel tegutses aktiivselt ka rajooni
spordikomitee esimees Arvo Rist.
Neljapäevakud ja rahvasport
1977. aastal otsustati hakata korraldama neljapäevaõhtuseid orienteerumisvõistlusi ehk neljapäevakuid.
Esimene neljapäevak toimus 14. juulil Kärdla lähedal Põllumäel.
Neljapäevakud on leidnud kindla koha maakonna tervisespordi kalendris, toimudes igal aastal maikuu
algusest septembri keskpaigani. 2024. aasta lõpuks oli toimunud kokku 1075 neljapäevakut.
2025. aastal osales igal neljapäevakul keskmiselt 81 huvilist.
Suured võistlused ja rahvusvahelised kontaktid
1980. ja 1990. aastatel korraldati mitmeid prestiižikaid võistlusi, sealhulgas Jüriööjooks,
Eesti koolinoorte meistrivõistlused ning rahvusvahelised maavõistlused.
1988. aastal moodustati Toivo Saue initsiatiivil Hiiumaa Orienteerujate Klubi (HOK).
Klubil tekkisid tihedad sidemed Soome ja Rootsi orienteerujatega ning osaleti maailma suurimatel
teatevõistlustel Jukolan ja Venlojen viestil. Veteranid on aastate jooksul osalenud
maailmameistrivõistlustel paljudes riikides.
Saavutused ja tunnustused
HOK-i liikmed on võitnud Eesti meistrivõistlustelt kokku 723 medalit.
Kõige rohkem medaleid on Toivo Sauel – 103. Klubi ja selle liikmed on pälvinud arvukalt
riiklikke ja kohalikke tunnustusi.
Hiiumaa Spordiliit on korduvalt tunnistanud HOK-i aasta spordiklubiks ning
Eesti Orienteerumisliit andis klubile 2011. aastal Aasta Tegija tiitli.
Tänapäev
Tänasel päeval korraldab klubi igal aastal Hiiumaa meistrivõistlusi sprindi-, lühi- ja tavaradadel,
koolinoorte meistrivõistlusi ning teeb aktiivselt koostööd koolide ja lasteaedadega.
Klubil on 91 liiget ning orienteerumissport on Hiiumaal elujõuline ja hinnatud.
Hiiumaa karikavõistlus orienteerumises
Hiiumaa orienteerumisspordile alusepanija Heino Mardiste eestvedamisel peeti esimesed karikavõistlused
orienteerumises 9. septembril 1962. aastal Paladel. See oli tollal esimene orienteerumisvõistlus Eestis,
kus võitja sai rändkarika.
Hiiumaa orienteerumissektsioon oli eelnevalt kinnitanud lahtiste orienteerumisjooksu karikavõistluste
statuudi ja juhendi: võistlused toimuvad üks kord aastas individuaal-võistkondlikena, esimeseks tulnud
mees- ja naisvõistlejat autasustatakse üheks aastaks rändkarikaga ning võitnud võistlejate nimed
graveeritakse karikale.
Karika jäävaks võitmiseks tuleb karikas võita kolm korda järjest või viis korda kokku.
Teise ja kolmanda koha omanikke autasustatakse diplomitega.
Võistluse kestvus ja korraldajad
Hiiumaa karikavõistlus on elus püsinud tänu Hiiumaa orienteerumisaktivistidele, kes on võistlust
korraldanud vaatamata erinevatele aegadele ja oludele. Tänada tuleb Hermi Vaini, Friedrich Semanit,
Tõnis Tääri, Arvo Risti, Tiit Kervesti, Eda Tärki, Helenit ja Toomas Masti, Tanelit ja Tammo Estat,
Anu Sauet.
Väga suure panuse komandantidena on andnud Ahto Heilo, Jaan Kallisma, Kalju Tammeveski ja Peedo
Pihlamagi. Toivo Saue poolt tehtud korralike kaartide ja huvitavate radadeta poleks karikavõistlus
tänaseni püsinud.
Nii võime uhkusega öelda, et Hiiumaa karikavõistlus on Eestis vanima traditsiooniga orienteerumisvõistlus,
kus võitjaid autasustatakse karikatega. Vanemad on vaid Eesti meistrivõistlused.
Võistlusformaadi areng
Algul oli tegemist ühepäevase individuaalse võistlusega vanuseklassidele M21 ja N21.
Aastatel 1973–1980 toimus esimesel päeval teateorienteerumine kolmeliikmelistele nais- ja meeskondadele,
teisel päeval suundorienteerumine.
Aastatel 1981–1993 oli esimesel päeval suund- ja teisel päeval teateorienteerumine, välja arvatud 1988.
aastal, kui teisel päeval joosti sprindiradadel. 1960.–1970. aastatel peeti karikavõistluse raames ka
Harjumaa–Hiiumaa matše.
Alates 1994. aastast kuni 1999. aastani oli teisel päeval kavas sprint või lühirada, kusjuures karikas
anti välja esimese päeva tavaraja võitjatele. Alates 2000. aastast selgitatakse karikavõitjad kahe päeva
aegade summas. Eranditeks olid 2011., 2017. ja 2025. aasta, mil karikavõitjad selgitati ühepäevasel
võistlusel.
Vanuseklassid ja rajad
1975. aastal lisandusid noorteklassid ja 1979. aastal veteranide klassid, veteranidele eraldi rajad
1983. aastast. Lastele on nöörirajad alates 1995. aastast. 1991. aastast ei võistelda enam rändkarikatele,
vaid võitjad saavad Hiiumaa karika koopiad.
Kaardid ja maastikud
Alates 1971. aastast joosti valguskoopiate asemel fotokaartidega ja 1982. aastast värvikaartidega.
1983. aastal koostas Toivo Saue kaardi Leemeti maastikule, kus karikavõitjad on selgitatud 12 korral.
1991. aastal valmis kaart Kõpu Korbi mägedele – ühele Eesti huvitavaimale orienteerumismaastikule,
kus karikavõistlusi on peetud 17 korral.
Osavõtt ja karikavõitjad
Karikas on igal aastal meelitanud Hiiumaale orienteerujaid paljudest Eesti klubidest.
100 osavõtja piir ületati esmakordselt 1974. aastal, enim osalejaid oli 2017. aastal – 202.
Karikavõitjate hulgas on Eesti tipporienteerujad, sealhulgas Malle Mardiste, Madis Aruja, Liina Raudla,
Uku Annus, Tiit Tali, Sixten Sild, Rain Eensaar, Merike Vanjuk ja paljud teised.
Rahvusvahelisus ja rekordid
1990. aastate algusest on võistlus rahvusvaheline – osalejaid on olnud Soomest, Rootsist ja isegi USA-st.
Kõige rohkem karikavõite on Merike Vanjukil – 11, Elo Sauel kokku 7. Meestest on enim võite Toomas
Mastil – 8.
Lõppsõna
Hiiumaa karikavõistlus on nagu suur tamm, mis on kasvanud pisikesest seemnest suureks ja auväärseks.
See on oluline osa Hiiumaa ja kogu Eesti spordiajaloost ning kandnud Hiiumaa orienteerumise nime
kaugemalegi.